On täiesti uskumatu, et me 2025. aastal ikka veel arutame, kas vene koolidel on Eestis kohta. Mida me ootame? Et inimesed, kes ei taha isegi eesti keeles tere öelda, hakkavad järsku lojaalseks ja hästi lõimunud kodanikeks, kui neile vaid piisavalt pikka rihma ja palju maksumaksja raha anda?
Vene koolid ei ole mitte mingisugune „kultuuriline rikkus“, nad on jäänuk Nõukogude ajast, süsteem, mis taastoodab paralleelreaalsust, kus Eesti riik on teisejärguline ja vene keel on vaikimisi norm. See on ohtlik. See on lõhestav. Ja mis kõige hullem, me ise maksame selle eest.
Iga noor, kes lõpetab kooli ilma korraliku eesti keele oskuseta, on Eesti riigi kaotus. Mitte selle noore süü, vaid süsteemi süü, süsteemi, mille olemasolu õigustatakse „vähemuste õigustega“, aga mis tegelikult tähendab rahvusriigi järkjärgulist laostamist.
On aeg öelda välja, mida paljud mõtlevad: kui elad Eestis, õpid eesti keeles. Kui see ei sobi – uks on seal. Me ei sunni kedagi siin olema, aga me ei kavatse ka igavesti kummardada nõudmiste ees, mis tulevad keele, riigi ja väärtuste suhtes täiesti vaenulikust maailmast.
Yle saa tällä hetkellä yli 600 miljoonaa euroa vuodessa kansalaisten verovaroja – automaattisesti. Kyseessä on yksi maailman parhaiten rahoitetuista julkisista yleisradioyhtiöistä, mutta mitä me oikeastaan saamme vastineeksi?
– Valtava määrä viihdeohjelmia, joita kaupalliset toimijat tuottavat jo muutenkin
– Ajankohtaisjournalismia, joka on toki korkeatasoista – mutta poliittisesti yhä homogeenisempää ja arvoliberaalia
– Sisältöä, jota nuoret eivät enää edes katso, vaan siirtyvät TikTokiin, YouTubeen ja striimialustoille
– Samaan aikaan Yle kilpailee kaupallisten medioiden kanssa, ottaen niiden mainosrahat ja yleisön, vaikka ei edes tarvitse rahoittaa toimintaansa itse
Mikä oikeuttaa näin valtavan budjetin tilanteessa, jossa leikkaamme koulutuksesta, sosiaalipalveluista ja puolustuskyvystä?
Miksi esimerkiksi yksityiset sanomalehdet kamppailevat hengissäpysymisestä, mutta Yle paisuu kuin valtio valtiossa?
Vai onko tässä kyse pohjimmiltaan siitä, että Yle on poliittinen ase?
– Se muotoilee kansallista todellisuutta, mutta kuka valvoo valvojaa?
– Miksi Yle ei esimerkiksi julkaise kunnolla kriittisiä dokumentteja EU:sta, Natosta tai vaikkapa kulttuuripolitiikasta?
– Onko Ylestä tullut pehmeän vallankäytön työkalu, jonka tarkoitus on pitää suomalaiset tietyn mielipideilmaston sisällä?
Mitä mieltä sinä olet? Pitäisikö Ylen rahoitusta leikata, kohdentaa uudelleen – vai lopettaa koko Yle ja vapauttaa media markkinoille?
Siia tulevad pagulased, kes ei taha kuidagi siinse ühiskonnaga kohaneda. Nad on nagu kambad, kes võtavad meie tööd, segavad korda ja ei anna vastu midagi peale probleemide. Miks peab Eesti olema nende varjupaik? Meie enda inimesed kannatavad, aga neid ei huvita.