On täiesti uskumatu, et me 2025. aastal ikka veel arutame, kas vene koolidel on Eestis kohta. Mida me ootame? Et inimesed, kes ei taha isegi eesti keeles tere öelda, hakkavad järsku lojaalseks ja hästi lõimunud kodanikeks, kui neile vaid piisavalt pikka rihma ja palju maksumaksja raha anda?
Vene koolid ei ole mitte mingisugune „kultuuriline rikkus“, nad on jäänuk Nõukogude ajast, süsteem, mis taastoodab paralleelreaalsust, kus Eesti riik on teisejärguline ja vene keel on vaikimisi norm. See on ohtlik. See on lõhestav. Ja mis kõige hullem, me ise maksame selle eest.
Iga noor, kes lõpetab kooli ilma korraliku eesti keele oskuseta, on Eesti riigi kaotus. Mitte selle noore süü, vaid süsteemi süü, süsteemi, mille olemasolu õigustatakse „vähemuste õigustega“, aga mis tegelikult tähendab rahvusriigi järkjärgulist laostamist.
On aeg öelda välja, mida paljud mõtlevad: kui elad Eestis, õpid eesti keeles. Kui see ei sobi – uks on seal. Me ei sunni kedagi siin olema, aga me ei kavatse ka igavesti kummardada nõudmiste ees, mis tulevad keele, riigi ja väärtuste suhtes täiesti vaenulikust maailmast.